Koduõde

   Koduõde on õde, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe õendusteenuse osutamiseks kodus (Koduõenduse juhend 2005). Professionaalse õenduse iseloomulikuks tunnuseks on see, et selles antav õendusabi viiakse patsiendini läbi professionaalse õenduspraktika (Leininger 1984, Watson 1988). Õdede vastutus on eelkõige pakkuda õendushooldust inimesele, kes seda vajab. Õendushoolduse pakkumisel edendab õde inimese tervist teda ümbritsevas keskkonnas, määrates vajadused respekteerides inimest tema hetkeseisundis (Quinn 1989).

   Õendus on üks parimaid väljundeid praktilise hoolduse pakkumisel ja juhtimisel. Koduõdede rolliks on toetada oma oskustega patsientide enesehooldust ja elulist toimetulekut oma kodus. Eeskätt väljendub õe roll selles, et tutvustada patsiendile ja tema pereliikmetele hooldusmeetodeid ja –vahendeid ning õpetada nende kasutamist, et seeläbi suurendada iseseisva toimetuleku võimet (Porter 1996).

   Koduõel on vajalik keskenduda õendushoolduse osutamisel sellele, et protsessis kasutatav õendusmudel oleks kaasaegne, osavõtlik, taastava toimega ja reaalselt kasutatav.

Watson ja Leininger (1979)  on identifitseerinud holistlikust kontseptsioonist lähtuvad õendushoolduse karakteristikud:

1. humanistlik ja omakasupüüdmatu väärtuste süsteem;

2. usaldusväärne – abi põhimõttele keskenduv;

3. abistav – usaldav suhtlemine õendushoolduses;

4. positiivsete ja negatiivsete tunnete väljendus;

5. õendustegevuse probleemipõhine ülesehitus;

6. osapoolte vaheline õppimine ja õpetamine;

7. toetav, kaitsev ja/või vaimset, füüsilist või sotsiaalset ja hingelist keskkonda parandav;

8. inimese vajadusi toetav ja arendav;

eksistentsiaalne-fenomeoloogiline –hingeline mõjuvõim (Watson 1979).