Koduõendusteenus

   Koduõendus on hooldusravi osa, mille eesmärk on aidata abivajajal säilitada tervislikku seisundit ja toimetulekut parimal võimalikul viisil. Meeskonnatöö on väga tähtis koduõenduse osa, kuna patsiendi juures käivad sageli visiidil mitmete erialade esindajad. Suhtlemisel baseeruv koostöö loob eeldused meeskonnatööks, kus igaüks teab oma rolli ja annab endast parima ( Pace 1998).

Eestis on koduõendus määratletud kvalifitseeritud õendushooldusena, mida osutatakse arsti ettekirjutusel ägeda haiguse paranemisperioodis oleva, kroonilist haigust põdeva või piiratud funktsionaalse võimekusega patsiendi raviks ja/või efektiivseks toimetulekuks kodustes tingimustes (Koduõenduse tegevusjuhend 2004). Eesti hooldusvõrgu arengukava kohaselt on kodune õendushooldusteenus eesti tervishoius arenevaks teenuseliigiks, mistõttu on vajalik teada nii koduõdede kui teenuse pakkujate ja patsientide kui teenuse vastuvõtjate arvamust selle kohta, milline on kvaliteetne õendushooldusteenus ja millised on kvaliteedi tagamise võimalused täna kodusele õendushooldusteenusele (Eesti Hooldusvõrgu Arengukava 2001).

   Kõige sagedasemad koduõendusteenuse kasutajad Eestis on 65-85 aastased inimesed, kusjuures klientide vanuseline koosseis võib linnas ja maal olla erinev. Terviseprobleemide järgi võib koduõendusteenust vajavaid kliente rühmitada järgmiselt: südame-veresoonkonna haigused, neuroloogilised seisundid, haavandid ja nahaprobleemid, kognitiivsed ja käitumishäired (psüühikahäiretega patsiendid), tugiaparaadi degeneratiivsed muutused, geriaatrilised probleemid, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, valud, mitteaktiivravi vajavad spetsiifiilised haigused ja vigastused (infusioonravi, hapnikravi, dialüüsravi, diabeet, epitsüstostoomi, trahheostoomi ja kolostoomi hooldus ning terminaalseisundis olevad isikud ja nende probleemid). (Koduõenduse tegevusjuhend 2004.)

   Kvaliteetse koduõendusteenuse osutamisel on oluline roll nii õendusprotsessil kui selle juhtimisel. Õendusprotsess on süstemaatiline tegevus, mille käigus määratletakse õe ja patsiendi koostöös patsiendi õendushooldusevajadused, toimub seisundi hindamise, tegevuse planeerimine ning patsiendi rahulolu ja õendushoolduse tulemuste hindamine (Al-Kandari 1998). Õendusjuhtimine lähtub eesmärgist, mitte ainult reeglitest, süsteemist ja tööülesannetest, toetub ühistele väärtushinnangutele ning üksmeelele, stimuleerib initsiatiivi haarama ja suunab tegevusele. Õendusjuhtimine sisaldab hulgaliselt: iseseisvust, vastutust ja kohusetunnet ühise eesmärgi saavutamisel (Dencker 2003).