Patsient

   Koduõendust vajavate klientide põhilise sihtgrupi moodustavad patsiendid, kes ei vaja enam aktiivravi ja on koju suunatud haiglast või muust institutsioonist või kelle kodune õendusabi võimaldab institutsionaliseerimist. Koduõendusteenust on võimalik osutada:

• kliendile, kes lahkub haiglast ning kes ei vaja aktiivset ravi;

• kliendile, kellel kodune õendusabi võimaldab ennetada haiglaravile sattumist;

• hooldekodus viibivale kliendile;

• terminaalseisundis olevale kliendile;

• kroonilist haigust põdevale liikumispuudega kliendile;

• piiratud funktsionaalse võimekusega kliendile;

• kliendile, kelle õendushooldusvajadus on suurem kui seda jõuab teostada pereõde (Koduõe tegevusjuhend 2004).

   Igal patsiendil on õigus olla partneriks protsessis, kus ta osaleb iseenda õendustegevuse planeerimisel ja omab asjakohast informatsiooni, toetust ja julgustamist õelt. Õde peab võimaldama patsiendil olla informeeritud tema võimalustest selles protsessis osaleda (Rice 2001).

   Patsient ootab õelt abi ja toetust, mida pakub individuaalne holistlik lähenemine patsiendile abi andmisel. Holistlik lähenemisviis vaatleb inimesi kui indiviide, kes omavad vastutusvõimet ja kelle erinevus üksikuna on enam väljendunud kui koos võetuna. Smuts (1926) väidab õendustegevuste läbiviimisel vajadust keskenduda inimesele kui tervikule ja luua tegevuse käigus kooskõlastatud tasakaal inimese olemuse ja ümbritseva keskkonna vahel. (Watson 1979.)

   Selline lähenemisviis on patsiendile eluliselt tähtis, kuna see tagab sobivate meetodite ja vahendite kasutamise õendushoolduse läbiviimisel, mille eesmärgiks on tervise parandamine või taastamine. Koduõenduse patsientide puhul on seda võimalik saavutada väga hea suhtlemise ja omavahelise koostöö tulemusena, milles iga meeskonna liige aktiivselt osaleb, võttes endale vastutuse ja kontrolli selle üle, et patsiendi tervis paraneks. (Benner ja Wrubel 1989.)